Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurem osa kalaliike oskab rääkida
Kuni kaks kolmandikku maakera kalaliikidest suhtleb üksteisega helide abil. Teadlastel on uue uuringu tulemusena olemas ka päris hea ettekujutus sellest, millest vetevalla elanikud omavahel räägivad.
Mere lainetava pinna all toimub rohkem, kui me oskame aimata. New Yorgi Cornelli ülikooli teadlased avastasid, et suuremal osal kaladest on võime omavahel helide abil suhelda. Osa kalaliike on seda arvatavasti teinud üle 155 miljoni aasta.
Seotud lood
Vetesügavuste kõige hirmuäratavamad olevused on miljonite aastate vältel oma relvastust täiuslikkuseni lihvinud ja küttimistehnikaid täiustanud – neil on halvavad mürgiharpuunid, kõike läbistavad ogad ja justkui saeketastega varustatud suud.
Kiskja elu pole lihtne. Eriti siis, kui ta soovib oma päevamenüüsse lisada mõne sellise looma või linnu, kes on tõeline enesekaitse spetsialist. Mõni niisugune võib tulistada röövlooma mürgise verega, mõni sööstlaskub vaenlase eest kivina läbi õhu maapinna poole ning mõni võib otsustada katta end roojast turvisega.
Mulle meeldib mõnikord äikese ajal ujuda. Kui aga välk vette lööks, kas see oleks mulle ohtlik? Kuidas välk vees levib? Kas see võib kalu tappa?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele