Miks rallispordis kasutatakse GPSi asemel inimkaardilugejat?
Olen rallivõhik, kes siiski mõnel korral on end seda sporti vaadates televiisori ette unustanud. Jääb arusaamatuks, miks rallisõitjad ei kasuta GPSi, vaid kaardilugejat, eriti tänapäeval. GPSi täpsus on tänapäeval ju nii hea.
Vormel 1 (F1) maailmameistrivõistluste umbkaudu 70 aasta pikkune ajalugu on räsitud mitmest võidusõidurajal toimunud intsidendist, millest sõitjad, mehaanikud ja teinekord ka pealtvaatajad eluga ei pääsenud. Pole ka ime, kuna spordiala algusaegadel ei peetud ohutust millekski.
Mis kell on? See süütu küsimus avab ukse peadpööritavasse maailma, kus aeg on suhteline mõiste. Tegelikult on sellele küsimusele võimatu vastata ilma küsimata: kelle jaoks?
2014. aastal kadus Lõuna-Aasias mere kohal jäljetult Malaysian Airlinesi reisilennuk, mida pole siiani leitud. Miks ei ole suurte reisilennukite mustas kastis GPS-saatjat? Kas selle abil poleks lennukit lihtne leida?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?