Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule
NASA astus 1969. aastal ajaloo võimsaima raketiga Saturn V inimkonna jaoks hiiglasliku sammu. See rakett aitas inimesed esimest korda teise taevakeha, Kuu pinnale viia. Seda saavutust poleks sündinud, kui üks visionäärist Saksa raketiinsener poleks Saksamaa sõjarelvade arendusest saadud teadmiste toel seda vägevat kanderaketti välja töötanud.
Oli 16. juuli 1969. Mitusada miljonit inimest üle maailma istusid telerite ees nagu naelutatud. Kõigi pilgud olid pööratud USAs Floridas asuva Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvormile. Sellel seisis stardi ootel ajaloo suurim kanderakett, 111 meetri kõrgune Saturn V. Hiiglane pidi end Maa külgetõmbejõust vabaks rebima ja viima inimesed esimest korda teise taevakeha pinnale.
Seotud lood
Minirakettide mõõtmed ja mass moodustavad üksnes murdosa suurte kanderakettide omadest. Ometi on just väikesi ja nobedaid rakette taevas üha rohkem. Nende abil saavad teadlased uurida õhukihte, millest hiiglased lihtsalt läbi müristavad.
Insenerid on astunud otsustava sammu unistuse poole ülehelikiirusel lendavast lennukist, mis lendab kiirusel üle 6000 km/h. Selline lennuk ületaks Atlandi ookeani kahe tunniga ning seda saaks kasutada kanderaketi asemel ka kosmosemissioonidel.
Peagi võib kosmoserakettide suurte raskete kütusemahutite aeg ümber olla. Uut tüüpi rakett ammutab lennu ajal jõudu iseenda kere õgimisest. See tähendab väiksemat massi, odavamaid kosmoselende ja vähem kosmoseprügi.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele