Johann Gutenbergi trükipressi hiinlasest esivanem vajus unustusse
Kui Johann Gutenberg 1450. aastal trükipressi leiutas, polnud ta sugugi esimene. Hiinlased olid mitusada aastat varem leiutanud meetodid raamatute trükkimiseks. Sellegipoolest sai selle leiutise eest au ja kuulsuse endale Gutenberg, mitte Hiina käsitöölised.
Raamatud on 15. sajandi Euroopas tõeline luksuskaup. Ainult varakaimatel ühiskonnaliikmetel – kuningal, krahvil või kröösusena jõukal kaupmehel – on ehk kodus raamaturiiul. Lihtne kingsepp või maamats võib sellest pelgalt und näha, kui ta niisugust asja üleüldse kujutledagi oskab. Üksainus raamat, mis rikka inimese riiulis seisab, maksab terve tavakodaniku aastapalga.
Seotud lood
Tegu on ilmselt Taani vanimate teadaolevate ruunidega.
Hiinast leitud kivistis võib lahendada kaelkirjaku pika kaela väljakujunemisega seotud müsteeriumi. Selgub, et sellist arengut vedasid isasloomad, kelle eesmärk oli võita emaste poolehoid. Mahlaste, kõrgel asuvate puulehtede kätte saamine oli boonus.
Kui Guglielmo Marconi 1903. aasta juuniõhtul Londonis pidulikult oma uut leiutist – traadita telegraafi – esitles, läks kõik valesti. Planeeritud sõnumite asemel jõudis vastuvõtjani hoopis üks solvang teise järel. „Rotid!“ sajatati saabuvais teateis. Nende taga oli Nevil Maskelyne – mustkunstnik ja Marconi rivaal.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele