Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leib ja puder on muutnud kõnet ja keelt
Šveitsis Zürichi ülikoolis tehtud uurimus näitab, et ligi 10 000 aastat tagasi hoo sisse saanud põllundus on jätnud selgeid jälgi meie praegustesse keeltesse. Täpsemalt on just talupojatoit otsene põhjus, miks meie keeltes leidub f- ja v-tähti sisaldavaid sõnu.
Kui põhimenüüs võtsid keskse koha sisse leib ja jahukört, ei pidanud meie alalõualuu enam eriti tugevaks arenema. Seepärast on meil tänapäeval kogu eluks ülehambumus, millega kõik lapsed sünnivad.
Seotud lood
Keeled on nagu organismid – need elavad ja arenevad, ning kui konkurentsis alla jäävad, surevad. Teadlased on välja selgitanud, mis keeltel on oht superkeeltele, nagu inglise keel, alla jääda.
Kes istub meie sugupuu kõige alumistel okstel? See küsimus on teadlasi painanud juba aastakümneid. Nüüd võib väike Keeniast leitud kolju lahendada mõistatuse lõplikult ja anda näo inimese vanimale sugulasele.
Läänemaailma suurlinnade elanikud söövad aina enam sellist toitu, kus on väga vähe kiudaineid. Tulemusena võib nende seedesüsteemi võime taimse materjaliga hakkama saada oluliselt nadimaks muutuda.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele