Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadus aitab väravaid lüüa
Varsti algavail Euroopa meistrivõistlustel aetakse jalgpalli taga pealtnäha nii nagu vanastigi, ent tegelikult tugineb pallurite iga liigutus tänapäeval tõsistele teadusuuringutele.
Nad liuglevad Himaalaja mäetippude vahel hapnikuvaeses õhus, mõnel neist on kaasasündinud GPS ja nad sööstavad laotusest saagi kallale kiirusega 300 km/h. Mõni linnuliik suudab lennukunsti viia saaki jahtides ja pesapaiku otsides lausa äärmusteni.
Teatud materjalid muutuvad jahedamaks või soojemaks olenevalt sellest, kas neid pressitakse kokku või venitatakse välja. Nüüd kavatsevad insenerid neid materjale ära kasutada kodumasinais, et muuta need kliimasäästlikuks.
Kuigi aatom tähendab jagamatut, on teadlased seda korduvalt aina väiksemateks osadeks lammutanud. Nüüd tahetakse ligi pääseda kõige-kõige pisematele osakestele, mille seas on nii prootonites ja neutronites leiduvad kvargid kui ka miljardid kummitusosakesed, mis sööstavad just praegu su kehast läbi.