„Malaaria oli renessansiaegses Itaalias üks kõige levinumaid nakkushaigusi,“ ütleb Pisa ülikooli paleopatoloog ja uuringu kaasautor Valentina Giuffra. Haigus jäi Itaalias ja mujal Lõuna-Euroopas oluliseks rahvatervise probleemiks kuni 20. sajandini, mil maaparandustööd ja sääsetõrje lõpuks sellest vabaneda aitasid.
Medicite rikkus ja mõjuvõim neid malaariast ei säästnud. Paljud selle kuulsa Firenze dünastia liikmed, kes valitsesid Itaalia pangandust ja kaubandust 15.–18. sajandil, surid malaariasse. 1562. aastal näiteks nakatusid Francesco ema ja kaks tema õde-venda, nende seas vanem vend kardinal Giovanni de' Medici, haigusesse tõenäoliselt reisil Toscana rannikule Pisa lähedal. Kõik kolm surid umbes kuu aega pärast väljasõitu.

- Francesco ja Giovanni de Medici.
- Foto: Baccio Lomi, Maler der Florentiner Schule/Wikimedia Commons)
Et paremini mõista, kuidas malaaria omal ajal piirkonna elanikke, sealhulgas Medicisid, mõjutas, uurisid Giuffra ja tema kolleegid DNA-d, mis saadi Francesco kolmest roidest ja Giovanni ühest roidest. Lisaks analüüsisid nad üheksat teist teadaolevat vana malaariaproovi Euroopa, Aasia ja Ameerika mandri säilmetest, et selgitada välja, milline malaaria tüvi Medicid tappis.
Geneetiline analüüs näitas, et Francesco säilmetes leidus kahe malaariat põhjustava liigi, Plasmodium falciparum'i ja Plasmodium malariae mitokondriaalset DNA-d. Need kinnitasid, et ta põdes malaariat. Giovanni säilmetest leiti aga P. falciparum'i tüvi, millel oli kaks seni tundmatut mutatsiooni. See tähendab, et teadlased avastasid uue, varem kirjeldamata selle surmava parasiidi tüve.
„Olime ääretult elevil, kui avastasime, et proovides olid endiselt säilinud selgelt äratuntavad Plasmodium falciparum'i DNA fragmendid,“ ütleb Yale'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja uuringu juhtivautor Serena Tucci.
Giuffra sõnul on Giovanni säilmetest leitud uus tüvi lähedases suguluses malaariatüvedega, mis on sajandite jooksul levinud Itaalias, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Taiwanil ja Kariibi mere piirkonnas.
Ka tänapäeval on P. falciparum kõige surmavam malaariat põhjustav liik. Ainuüksi 2024. aastal põhjustas see hinnanguliselt 280 miljonit nakatumist ja üle 500 000 surmajuhtumi.