Hiljutine andide hantaviiruse puhang kruiisilaeval, mille käigus kolm inimest suri, on tekitanud ärevust ja mälestusi ajast, mil SARS-CoV-2 välja ilmus ja üleilmse COVID-ipandeemia põhjustas.
AFP vahendab tervishoiueksperte, kelle sõnul on need kaks viirust siiski väga erinevad ja järgmist pandeemiat ei ole põhjust karta.

- Kruiisilaevalt MV Hondius evakueeritud reisijad saabumas Eindhoveni lennuväebaasi Hollandis.
- Foto: Piroschka Van De Wouw
Pärast esimesi COVID-i juhtumeid 2019. aasta lõpus nimetati haigust põhjustavat viirust „uudseks koroonaviiruseks", kuna tegemist oli täiesti uue patogeeniga. Viirus haaras kiiresti kogu maailma, inimesed sulgusid koju ja maailma majanandus sai tugevalt mõjutatud. Haiguse tõttu surnute hulk võib WHO ehk Maailma Terviseorganisatsiooni teatel küündida 20 miljoni juurde.
Erinevalt COVID-it põhjustanud viirusest ei ole hantaviirus uus patogeen. Seda kirjeldati esmakordselt juba Korea sõjas võidelnud sõdurite seas 1950. aastate alguses. Hantaviiruse juhtumeid registreeritakse regulaarselt üle kogu maailma, eriti Aasias ja Euroopas. Inimesed nakatuvad mõnda hantaviiruse tüvve peaaegu alati metsikute näriliste sülje, uriini või väljaheitega kokkupuutel. Kõige levinum viis on väljaheitest pärineva tolmu sissehingamine.
Andide hantaviiruse tüvi, mis põhjustas haiguspuhangu kruiisilaeval MV Hondius, on enam kui 30 viiruseliigi seast teadaolevalt ainsane võimeline inimeselt inimesele levima. Kuid isegi see on haruldane, vaid üksikuid selliseid juhtumeid on varem dokumenteeritud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärast Andide hantaviirusega nakatumist kulub sümptomite ilmnemiseks üks kuni kuus nädalat. COVID-19 inkubatsiooniperiood on nädalast kümne päevani. Andide hantaviirus võib olla tõelise pandeemia tekitamiseks liiga kiiresti surmav, selgitas Argentiina teadusagentuuri Conicet bioloog Raul Gonzalez Ittig. „Pandeemia tekkimiseks ei tohi viirus olla nii surmav, et see tapab 50 protsenti elanikkonnast, sest siis kaotab viirus võimaluse levida," ütles Ittig AFP-le, lisades, et Andide hantaviirusesse suremus on hinnanguliselt umbes 40 protsenti. „Seega toimuvad surmad kiiresti, isolatsioonimeetmed rakendatakse samuti ruttu ja nakkusahel peatatakse."

- MV Hondius, kus viirusepuhang tekkis.
- Foto: Reuters/Scanpix
COVID seevastu „nakatab tuhandeid inimesi ja alles hiljem hakkavad surmad kogunema," lisas ta. „Kõik toimub palju kiiremini: üks inimene kannab selle edasi, 10 inimest nakatuvad ja nad surevad, kui nad ei saa õigeaegset ravi. Seetõttu ei ole hantaviiruse pandeemia tekkimise tõenäosus nii suur."
Praegu puuduvad hantaviiruse vastu spetsiifiliselt suunatud ravimid või vaktsiinid, mistõttu ravivad arstid selle põhjustatud sümptomeid, nagu hingamisraskusi. Patsiendid, kellel on raske kopsuvigastus, võivad vajada hingamisaparaati. Neerupuudulikkuse korral võib tekkida vajadus dialüüsi järele.
Mõne hantaviiruse tüve vastu on läbi viidud vaktsiiniuuringuid, kuid nende tõhusust pole kõigi hantaviiruste vastu veel tõestatud, ütles AFP-le Prantsuse nakkushaiguste spetsialist Vincent Ronin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aafrikas on ebolasse nakatunud tuhanded inimesed ja paljudelt on see võtnud elu. Kümne aastaga on viirus muteerunud juba 395 korda ja ähvardab muutuda järjest ohtlikumaks. Tõhusat ravi pole veel leitud.
Ajalooraamatuis on kirjas, et vaktsineerimise leiutas Briti arst Edward Jenner. Tema polnud siiski ainus teerajaja. Meetod oli Euroopas tuntud aastakümneid enne Jenneri läbimurret ning seda tänu aadliproua Mary Wortley Montagule. Tänapäeval on leedi Montagu nimi enamasti unustatud ja samuti ei teata lugu sellest, kuidas Konstantinoopoli teadjanaised andsid talle kätte niidiotsa, mis tõi arstiteadusesse revolutsiooni.
Skafandreid meenutavaid kaitseülikondi ja kolmekihilisi kindaid kandvad mikrobioloogid õpivad laboris tundma selliseid üliohtlikke viirusi nagu Ebola. Töötajatele esitatavad nõudmised on väga karmid, sest iga pisimgi eksimus võib suure tõenäosusega lõppeda surmaga.
Kokku on Valdési poolsaarel Argentina lõunaosas linnugrippi A (H5N1) surnud 17 000 lõuna-lonthülge poega, ütlevad teadlased. See arv moodustab 95% piirkonnas viimasel poegimisperioodil ilmale tulnud hüljestest.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?