Seni suurim vana DNA uuring, mis käsitleb koerlaste jäänuseid, heidab valgust sellele, kuidas esimesed põlluharijad küttidelt-korilastelt koerad üle võtsid. Uuring näitab, et koerte kodustamine toimus juba üle 14 000 aasta tagasi.

Uus DNA-uuring lükkab koerte kodustamise rohkem kui 14 000 aasta tagusesse aega. Francis Cricki instituudi teadlane Pontus Skoglund uuris iidset koerte genoomikat, et mõista meie esivanemate ja koerte teekonda. Tulemused näitavad, et koerad kodustati enne põllumajanduse tekkimist, kuid huntide ja varajaste koerte eristamine on keeruline. Kesslerlochi koopast leiti üks kõige vanemaid koeri, kes pärines Euroopast. Uuring näitas ka, et Euroopa koerad pärinevad peamiselt Ida-Euraasia hundiliinist. Kuigi kohalikud koerad integreeriti hiljem põlluharijate poolt, elab Euroopa küttide-koerte pärand edasi ka tänapäeva populaarsetes tõugudes.

DNA-uuring nihutab koerte kodustamise seni arvatust märksa kaugemale minevikku
  • Foto: Oliver Uberti, Nature
Londonis asuva Francis Cricki instituudi iidse genoomika labori juhi Pontus Skoglundi jaoks on koerte geneetilise arengu uurimine samas ka viis jälgida meie esivanemate teekonda, kui nad keskkonnamuutustega silmitsi seisid ja nendega kohanesid.
„Koerad olid esimesed loomad, kellega inimesed kodustatud suhte lõid – see juhtus viimase jääaja lõpus, isegi enne põllumajanduse tekkimist,“ ütleb ta instituudi teadusuudises. „Samas ei ole me siiani täpselt kindlaks teinud, kus ja kuidas huntidest kodukoerad said, eriti seetõttu, et varaseid koeri on olnud raske huntidest eristada ning on olnud keeruline jälgida, kuidas nad üle maailma levisid.“
Skoglund ja East Anglia ülikooli õppejõud Anders Bergström kasutasid uusi geneetilisi meetodeid, et eristada esimesi tõelisi koeri nende metsikutest suguvendadest. Nende uurimus avaldati ajakirjas Nature. Koos Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlaste ja laia rahvusvahelise uurijate võrgustikuga analüüsisid nad 216 koerlase skeletijäänusest eraldatud DNA-d. 181 skeletti pärinesid perioodist enne neoliitikumi ehk nooremat kiviaega (ehk need koerad olid seega elanud enam kui 10 000 aasta eest), st enne põllumajanduse teket. Proovid olid erinevatest paikadest Euroopas ja selle ümbruses, sealhulgas Šveitsist, Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Türgist, Rootsist, Taanist ja Šotimaalt.
„Euroopas juba elanud küttide-korilaste koerad panustasid märkimisväärselt nende koerapopulatsioonide geneetikasse, kes elasid koos põlluharijatega. Seega võtsid esimesed põlluharijad kohalikud koerad tõenäoliselt omaks,“ ütleb Skoglund. „See erineb näiteks Euroopa koloniseerimisest Ameerikas, kus kohalikud koerad asendati peaaegu täielikult Euroopast toodud koertega.“
Euroopa küttide-korilaste koerte pärand elab edasi tänapäevalgi. Paljud populaarsed Euroopa koeratõud pärivad umbes poole oma geneetilisest taustast koertelt, kes elasid Euroopas enne põlluharijate siia jõudmist.
„Enamik tänapäeval pargis ringi jooksvatest koertest kannab endas osaliselt nende koerte pärandit, kes elasid Euroopas üle 14 000 aasta tagasi,“ ütleb Skoglund. „On hämmastav, et oleme kõndinud kõrvuti nii palju tuhandeid aastaid, hoolimata suurtest muutustest inimeste eluviisis.“

Seotud lood

Lood
  • 25.11.25, 14:26
Missugune saatus ootab kosmoselendureist loomi?
Kas loomad, keda me oleme kosmosesse saatnud, on alati hukkunud? Milline loom oli üldse esimene zoonaut?
Lood
  • 03.11.23, 05:21
Koer või kass? Just seda looma armastame rohkem
Lood
  • 28.10.23, 06:15
Kas inimene on evolutsiooniliselt lähedasem kassi või koeraga?
Minu küsimus on selline, et kui kõik elusolendid on otsapidi pärit ühest ja samast esivanemast, siis kumb on inimesele lähem liik või sugulane, kas kass või koer? Kas üldse niimoodi saab küsida?
Lood
  • 07.10.23, 06:25
Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime
20. sajandi algul tähendas suhkurtõvediagnoos surmaotsust. 1922. aastal mõistis majanduslikes raskustes arst Frederick Banting, et ravimi võib saada koera kõhunäärmest.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Kuidas uus tehnoloogia muudab autojuhtimise lihtsamaks? Näide Kia Seltosest
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Tagasi Imeline Teadus esilehele