Lõppev talv oli normist omajagu külmem, kuivem ja päikselisem
Veebruariga sai läbi viimane meteoroloogiline talvekuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Keskkonnaagentuur on sel puhul saanud valmis ülevaate Eesti meteoroloogilisest talvest, milles on luubi all talvekuude ehk detsembri, jaanuari ja veebruari ilmanäitajad.
Keskkonnaamet teatab oma põhjalikus talveülevaates, et tänavune päristalv algas detsembri viimastel päevadel (28.–30. detsember), mil tekkis püsiv lumikate. Klimaatilise päristalve algus ongi määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Sellega kaasneb külmailmade sagenemine.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C (norm –2,6 °C). Kõige külmem kuu oli veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –8,0 °C (norm –3,8 °C). Talve madalaim õhutemperatuur mõõdeti 1. veebruaril Jõgeva meteoroloogiajaamas, see oli –28,3 °C, kõrgeim 10. detsembril Heltermaa rannikujaamas +9,3 °C-ni.
Kõik kolm talvekuud olid normist kuivemad. Kõige vähem oli sademeid Vilsandi rannikujaamas - 54 mm ehk 42% normist (norm 129 mm). Kõige sajusem oli talv Kihnu rannikujaamas, kus sademeid oli 93 mm ehk 72% normist (norm 129 mm).
Päikest paistis talve jooksul 154 tundi ehk 131% normist (norm on 117 tundi). Kui detsembris paistis Eesti keskmisena päikest vaid 18 tundi ehk 83% normist (norm 21 tundi), siis veebruaris olid enamik päevadest päikesepaistega ja Eesti keskmisena paistis päikest 92 tundi, s.o 146% normist (norm 63 tundi).
Lund jätkus detsembrist veebruari lõpuni. Näiteks Võrumaal Tuulemäel oli sulata päevi lausa 61 ehk kahe kuu jagu. Seal mõõdeti ka talve kõige paksem lumi - 58 cm.
Seotud lood
Lumikellukese sibul suudab lume võrse ümbert ära sulatada.
Pööripäeva möödumisega algas astronoomiline talv. On aeg vaadata, mida see ühtede poolt vihatud, ent teiste poolt armastatud aastaaeg pakub tähistaeva ja astronoomiliste südmuste poolest. Kuigi esimesed talvekuud on enamasti veel suhteliselt pilvised, on kõige pimedam aeg nüüdseks jäänud selja taha. Märts peaks tooma juba selget taevast.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele