Veneetsiasse kolis haruldane mereelanik, kes on juba ohustatud
Veel mõnikümmend aastat tagasi poleks keegi imestanud, kui Veneetsia laguunis oleks end delfiin sisse seadnud, sest ajalooliselt on nad seal alati elanud. Viimastel aastakümnetel on nad muutunud haruldaseks. Niisiis oli see, kui eelmise aasta suvel kanalite linnas üht üksikut afaliini (see on üks kõige tuntumaid ja levinumaid delfiiniliike maailmas) märgati, suur sensatsioon.
Loe AI kokkuvõtet
Veneetsia laguunis märgati eelmise suve sensatsioonina haruldast afaliini delfiini nimega Mimmo, mis tuletab meelde, et need on seal ajalooliselt elanud. Uus uuring rõhutab inimeste käitumise olulisust, kuna juba 1970-ndatest kadusid harilikud delfiinid inimtegevuse tõttu. Mimmo viibimine laguunis, eriti turisti tihedas San Marco piirkonnas, toob kaasa paadiriskid. Uuringu vanemautor dr Guido Pietroluongo mainib, et Mimmo on terve ja toimetulev, kuigi avamere ohud püsivad. Delfiinide üleminek laguunidesse keskendub teadlastele ja nende edasistele kaitsemeetmetele.
Delfiin sai nimeks Mimmo. Värske teadusuuring ütleb, et õige pea muutus inimeste käitumise ohjamine olulisemaks kui delfiini enda jälgimine. Teadlased, kes looma vaatlesid, ütlesid, et laguunis viibimine iseenesest ei sea Mimmot erilisse ohtu, ta saab seal edukalt söödud-oldud, küll aga ohustavad looma sobimatud ja ebaseaduslikud inimtegevused.
Afaliinid (Tursiops truncatus) elavad tavaliselt väikeste kuni keskmise suurusega rühmadena rannikul ja avameres, kuid aeg-ajalt võib mõni isend parvest lahku lüüa ja läheneda inimeste asulatele. Kuigi see on haruldane, on niisuguseid juhtumeid varasemastki teada.
Kui Mimmot eelmisel suvel esmakordselt nähti, asusid kohalikud teadlased kohe tegutsema. Nüüd on nad avaldanud teadusajakirjas Frontiers in Ethology artikli, milles kirjeldavad, kuidas Mimmot jälgiti ja kuidas haruldase külalisega edasi tuleks käituda.
„Tutvustame juhtumit, mille peaosas on üks kõige karismaatilisemaid loomi, kes on end seadnud sisse ühes maailma ikoonilisemas linnas - üksik delfiin Veneetsias,“ iseloomustas uuringu vanemautor dr Guido Pietroluongo, looduskaitse veterinaarpatoloog Padova ülikoolist, oma tööd.
Kaks delfiiniliiki, harilikud delfiinid ja afaliinid, olid kunagi kogu Aadria meres, sealhulgas Veneetsia laguunis, rohkearvulised. Ent harilikud delfiinid kadusid inimtegevuse mõjul sealtkandist peaaegu täielikult juba enne 1970. aastaid. Afaliinid, kes on kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad, elavad Aadria meres endiselt, kuid viimastel kümnenditel on neid laguunis harvem näha olnud.
Kui Mimmo saabus, hakkasid teadlased teda kohe jälgima. Mõne kuu jooksul liikus delfiin laguuni lõunaosast põhja poole Veneetsia linna suunas, kus ta viibib siiani.
„Afaliini nägemine linnakeskkonnas ei ole iseenesest üllatav, sest nad on äärmiselt kohanemisvõimelised ja oportunistlikud mereloomad,“ ütles Pietroluongo. „Mimmo näib olevat terve ning teda on regulaarselt nähtud toitumas kefaalidest (laialt levinud soojemate merede kala - toim.). Alates Mimmo saabumisest laguuni on tema käitumine olnud liigile iseloomulik.“
Muret tekitab vähem delfiini viibimine laguunis kui tema viibimine San Marco või Püha Markuse basseinis otse samanimelise väljaku ees, mis on linna kõige tihedama külastatavusega turismipiirkond. Inimtegevuse tulipunkti lähedal viibimine toob kaasa mitmeid riske, millega Mimmo avamerel harvem kokku puutuks, näiteks paadipropellerite tekitatud vigastused. Samas rõhutasid teadlased, et ka avamerel seisaksid delfiinid silmitsi märkimisväärsete inimtekkeliste ohtudega, eeskätt kalandusega seotud riskidega.
Veneetsias tuleneb suurim oht delfiinile inimestest, kes käituvad metsloomaga sobimatult, eriti vastutustundetu paadisõidu kaudu. Vajalikud on meetmed, nagu paatide kiiruse piiramine ja lähenemise kontrollimine. „See olukord puudutab eeskätt inimeste käitumise juhtimist, mitte delfiini juhtimist,“ rõhutas uuringu juhtivautor dr Giovanni Bearzi, kes on Aadria mere delfiine uurinud neli aastakümmet. „Oluline on mõista, et tegemist on kaitsealuse liigiga, kohelda teda metsloomana ning käituda teadlikult ja vastutustundlikult.”
Seadusega on igasugune kaitsealuse metslooma häirimine seadusega keelatud, sealhulgas ei tohi delfiini puudutada või toita. Sellised sammud on hädavajalikud, kuna varasemad katsed Mimmo akustiliste peletusvahenditega tagasi avamerele ajada ebaõnnestusid ega ole ka soovitavad. Delfiini püüdmine ja ümber paigutamine oleks aga halb praktika, millega kaasneks rohkem riske kui kasu.
„Tõeliselt ebatavaline ei ole mitte delfiini kohalolek, vaid inimeste püsiv võimetus selliseid loomi tänapäeval austada,“ järeldas Bearzi.
Seotud lood
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele