• 23.02.26, 09:59

Mis on kõrgeim intelligentsuskoefitsient?

Binet’-Simoni test mõõdab IQd, testides inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid.
  • Binet’-Simoni test mõõdab IQd, testides inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid.
  • Foto: NLM & Archive Photos/Getty & Science & Society Picture Librar/Getty
Tarkus ei ole kindlalt defineeritud, kuid klassikaline viis intelligentsust mõõta on kasutada Binet’-Simoni testi, mille töötasid välja Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon 20. sajandi alguses. Selles testis tähendab IQ üle 131 eriti andekat, samas kui supergeniaalsed saavad 181 punkti ja rohkem. Vaid kolm protsenti testitutest saavad üle 130 punkti.
Binet’-Simoni testist on palju versioone eri vanusegruppidele, kuid neid ühendab see, et need testivad inimese võimet mõelda kompleksselt, ruumiliselt, graafiliselt ja loogiliselt. Intelligentsustesti tulemus arvutatakse ümber intelligentsuskoefitsiendiks (IK või IQ) ja tulemusi kasutatakse rahvastiku intelligentsuse kirjeldamisel. Suur punktisumma annab kõrge IQ ja väike punktisumma madala IQ, samas kui keskmine punktisumma määratleb IQ 90 ja 100 vahel.

Seotud lood

Lood
  • 03.07.25, 16:43
Teadlased keeravad su mõistusele tuure juurde
Sa ei saanud eelmisest matemaatika-teemalisest artiklist mõhkugi aru? Ole mureta: teadlased on lähedal intelligentsuse suurendamise meetodi leidmisele. Nad on juba tuvastanud, et intelligentsus sõltub paljude geenide omavahelisest koostööst.
Lood
  • 15.09.25, 15:56
Teismelised mõtlevad nagu ajukahjustusega inimesed
Murdeealise ajus käivad nii suured ümberkorraldused, et osa piirkondi ei toimi peaaegu üldse. Puudulikud aju­funktsioonid tähendavad, et teismelise sotsiaalne ja psühholoogiline hakkamasaamine on sama halb nagu ajukahjustusega inimestel.
Lood
  • 01.04.15, 13:08
Teadlased otsivad aju G-faktorit
Head geenid. Miski muu ei erista geeniust puupeast. Teadlased on aastaid otsinud aju n-ö g-faktorit, neid täpseid füüsilisi jooni, mis muudavad mõne inimese teistest targemaks. Nüüd lõpuks on teadlased selle väikese erinevuse organismi geeni­varamust üles leidnud.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.25, 09:13
Puitviimistlus ja nahksisustus ei ahvatle – autojuhid ootavad sõidukitelt üha enam keskkonnasõbralikkust
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Tagasi Imeline Teadus esilehele