Me ei tea endiselt siiani täielikult, miks neandertallased umbes 40 000 aasta eest välja surid ja meie liik ehk Homo sapiens säilis. Siiski arvatakse, et madal viljakus mängis meie ammuse sugulasliigi hääbumises tähtsat rolli. Uus teooria ütleb, et suur osakaal emade surmaga lõppenud rasedustüsistusi võis olla üks liigi kadumise peamisi süüdlasi. Neandertallaste rasedused olid tänapäeva inimese omast raskemad.
75 000 aastat tagasi neljakümnendates eluaastates surnud neandertali naise rekonstruktsioon. Ta elas tänapäeva Iraagis ja on nimeks saanud Shanidar Z. Naine oli hauda sängitatud magavas asendis.
  • 75 000 aastat tagasi neljakümnendates eluaastates surnud neandertali naise rekonstruktsioon. Ta elas tänapäeva Iraagis ja on nimeks saanud Shanidar Z. Naine oli hauda sängitatud magavas asendis.
  • Foto: JUSTIN TALLIS
Täpsemalt öeldes oletatakse, et neandertallaste rasedusi mõjutasid sellised haigused nagu preeklampsia ja eklampsia. Need kujutasid tõsist ohtu nii neandertali emadele kui imikutele, ühtlasi kogu liigile tervikuna.
Preeklampsia ehk rasedustoksikoos on rasedusaegne haigus, millega kaasneb vererõhu tõus ja neerude töö häirumine. See tekib platsenta ebaõige kinnitumise tõttu ning seda iseloomustab lootele suunduva verevoolu vähenemine, mis võib põhjustada loote kasvupeetust.
Eklampsia teine nimi on raseda kramptõbi. Haiguse käigus haaravad ema keha krambihood ja need tekivad peamiselt neil rasedatel või sünnitanud naistel, kellel on eelnevalt esinenud preeklampsia.
Need ohud võisid suureneda just sel perioodil, kui neandertallased hakkasid paarituma tänapäeva inimestega, kuna teatud geenid, mis kontrollivad hapniku transporti punastes verelibledes, võisid põhjustada sobimatust neandertallastest emade ja hübriidloodete vahel, kes kandsid tänapäeva inimese geenivariante. Arvestades, et neandertallased kadusid peagi pärast ristumist meie liigiga, näib üha usutavam, et sellest geneetilisest sobimatusest tingitud rasedustüsistused võisid mängida rolli nende kadumises.
„Evolutsioonilise meditsiini vaatenurgast oleks olnud inimkonna ellujäämiseks hädavajalik sellise kaitsemehhanismi välja kujunemine, mille puhul enamik pindmise platsentatsiooniga rasedusi ei vallanda eluohtlikku ema sündroomi,” kirjutavad teadlased. Tõsiasi, et sellised kaitsemehhanismid näivad Homo sapiens’il olemas olevat, võib seega olla meie liigi edu üks võtmetegureid.
Neandertallastel seevastu võisid need kaitsed puududa, mis põhjustas suuremat emade ja vastsündinute suremust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa nende väljasuremisele. Lisaks ei eksisteerinud neil kaugetel aegadel põhimõtteliselt ka meditsiini kui sellist.
Uuring on avaldatud ajakirjas Journal of Reproductive Immunology.

Seotud lood

Lood
  • 04.12.23, 22:33
Selline nägi välja iidne Draakonmees, tänapäeva inimese lähim sugulane
Lood
  • 19.06.25, 17:37
Neandertallased võisid välja surra kosmilisel põhjusel
Lood
  • 01.06.20, 15:52
Bulgaariast leiti Euroopa vanimad nüüdisinimese säilmed
Iidseimad tõendid Homo sapiens’i elutsemisest meie maailmajaos on pärit 45 800 kuni 43 700 aasta tagant, ent osa säilmeid võib olla peaaegu 47 000 aasta vanused.
Lood
  • 13.06.24, 15:46
Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?
Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.26, 12:57
Kuidas tunda ära läbipõlemist ja mida selle puhul ette võtta?
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.
Tagasi Imeline Teadus esilehele