Arktika on jõudnud äärmusliku ilmastiku ajajärku, hoiatavad teadlased
Kliima jätkuv soojenemine muudab Maa ilmamustreid ulatuslikult ja pikaajaliselt. Eriti selgelt on muutused näha polaaraladel. Värske uuring kirjeldab erakordsete ilmastikunähtuste märgatavat sagenemist Arktikas.
Uuring, mille viis läbi rahvusvaheline teadlaste meeskond, analüüsis aastakümnete pikkust andmestikku. Töö kokkuvõttes öeldakse, et planeedi põhjapoolseimas piirkonnas on nüüd alanud äärmusliku ilmastikuga uus ajastu. Teadlaste sõnul on toimumas suur nihe enneolematutesse kliimatingimustesse, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju Arktika taimedele ja loomadele ning ka inimestele, kes kaugel põhjas elavad. Mõjud ulatuvad ka Arktikast kaugemale, kui merejää ulatus aina kahaneb, igikelts tundras sulab ja Arktika süsinikubilanss häiritud saab.
„Meie uuring näitab, et äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus on Arktikas järsult kasvanud,“ ütleb ökoloog Gareth Phoenix Suurbritannia Sheffieldi Ülikoolist. „Umbes kolmandikus Arktikast on need sündmused hakanud ilmnema alles hiljuti, mis näitab, et Arktika on sisenemas uude ekstreemse ilmaga ajastusse, millel on tõenäoliselt rasked tagajärjed sealsestele ökosüsteemidele.“
Uuritud hõlmab enam kui 70 aastat. Erilist tähelepanu pöörati lühiajalistele äärmustele, mis ei pruugi kuu keskmistes näitajates välja tulla. Andmed hõlmasid kuumalaineid, põuda ja lumikattega seotud teavet. Ilmnes, et ekstreemsed ilmastikunähtused muutuvad üha sagedasemaks ja laialdasemaks, eriti viimase kolme aastakümne jooksul, mil need on jõudnud paljudesse varem puutumata piirkondadesse. Eksisteerivad ka äärmuslike ilmaolude nn kuumkohad või tulipunktid, nagu Kesk-Siber, Lääne-Skandinaavia ja Gröönimaa rannikualad. Neid piirkondi mõjutavad kliimamuutused teistest enam.
Näiteks on välja toodud, et aina enam sajab lume peale vihma, mida põhjustab soojenev kliima. Sellisel juhul jäätub pinnakiht, lukustades toiduallikad ning põhjustades raskeid tagajärgi Arktika loomadele, sealhulgas põhjapõtradele, kes sõltuvad samblikest.
Kuigi teadlased ei uurinud otseselt protsessi ökoloogilisi tagajärgi, on tugevad tõendid selle kohta, et kaudsed mõjud saavad olema drastilised ja kahjustavad. Nende ilmamustritega pole Arktika taimestik ja loomastik uute olude harjunud ega ole neiks valmis.
„Hooajalisus, näiteks taimede kindel kasvuperiood ja lumeolud, on ökosüsteemide toimimise ja põhjapoolsete liikide eduka püsimise jaoks teadaolevalt ülioluline,“ ütleb kliimateadlane Juha Aalto Soome Meteoroloogia Instituudist.
Varasemad uuringud on näidanud, et Arktika soojeneb märkimisväärselt kiiremini kui ülejäänud planeet, mis toob kaasa jääkatte vähenemise ning kirjeldatud ilmamuutused. Eksperdid kasutavad terminit „Arktika pruunistumine“, et kirjeldada taimkatte kadu kogu piirkonnas, ning uuringus käsitletud äärmuslikke ilmastikunähtusi peetakse selle üheks peamiseks põhjuseks.
Lisaks toidu kättesaadavuse mõjutamisele võib see nihe muuta süsiniku sidumise ja vabanemise tasakaalu kogu Arktikas. See on järjekordne meeldetuletus, et globaalne soojenemine põhjustab planeedi ökosüsteemides pöördumatuid muutusi.
„See leid viitab sellele, et kliima muutudes puutuvad Arktika ökosüsteemid üha enam kokku kliimatingimustega, mida nad pole kunagi varem kogenud,“ ütleb geoteadlane Miska Luoto Soomes asuvast Helsingi Ülikoolist. „Sellel võivad olla Arktika loodusele märkimisväärsed pikaajalised tagajärjed.“
Uurimistöö on avaldatud ajakirjas Science Advances.
Seotud lood
1854. aastal avastas kogenud Šoti polaaruurija Arktikast laevatee, mida maadeuurijad olid otsinud sajandeid. Tunnustusest ja kohast ajalooõpikutes jäi ta aga ilma. Põhjus oli selles, et üheskoos Loodeväilaga avastas ta ka rabava tõe kadunud ja vahest ehk müütiliseks saanud John Franklini ekspeditsiooni saatuse kohta.
Teadlased oletavad, et pool Maa loomaliikidest põgeneb ülemaailmse soojenemise eest. Kuhu need loomad pagevad? Kas kõikidel liikidel on ikka võimalik endale õigeks ajaks uus elupaik leida?
200 miljonit inimest on sunnitud äärmuslike ilmastikunähtuste ja põua eest pagema. See on tulevik, mille poole oleme teel. Kriisi saab veel vältida, kui kasvatame oma toidu majakatustel, paneme hamburgeri vahele taimset liha ning sõidame autodega, mis liiguvad rohelise energia jõul.
Mõõkvaal on inimese järel geograafililselt levikult üks edukaim imetaja planeedil. Selle delfiinlase eduloo taga on ülim intelligentsus ning peened jahipidamisvõtted ja -taktikad. Liigi eksistentsi ohustab samas üks ammu keelustatud mürgine aine.
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele