Kliimamuutus võib Euroopa suve 42 päeva võrra pikemaks venitada
Me kõik oleme mõnikord mõelnud — oleks ju tore, kui suvi kestaks veidi kauem? See võib üsna pea reaalsuseks saada, ent paraku ei ole see meie planeedi jaoks positiivne areng.
Space vahendab, et uuringu kohaselt võivad kliimamuutused (mida tõukab tagant peamiselt inimtegevus, näiteks kivisöe põletamine odava elektri ja soojuse saamiseks) pikendada Euroopa suve 2100. aastaks 42 päeva võrra. Seda seetõttu, et nn laiuskraadiline temperatuurigradient (LTG) ehk temperatuuride erinevus põhjapooluse ja ekvaatori vahel, on vähenemas. Suurem LTG juhib üle Atlandi ookeani ulatuvaid tuuli, mis toovad Euroopasse hooajalisi temperatuurimuutusi. Väiksema LTG korral kestavad suvised ilmad ja kuumalained mandril kauem.
„Meie tulemused näitavad, et see ei ole üksnes tänapäevane nähtus; see on Maa kliimasüsteemi ajaloos toimunud korduvalt. Kuid see, mis nüüd toimuvat minevikust erinestab, on muutuste kiirus, põhjus ja intensiivsus,“ ütles uuringu autor dr Laura Boyall.
Euroopa kliima ajalukku piilumiseks analüüsisid teadlased järvede põhjast võetud mudakihte. Need hooajaliselt ladestunud setted annavad selge pildi talvedest ja suvedest, andmed ulatuvad kuni 10 000 aasta taha.
Umbes 6000 aastat tagasi oli Euroopa suvi looduslike LTG kõikumiste tõttu umbes kaheksa kuu pikkune. Kuid nüüd soojeneb Arktika kuni neli korda kiiremini kui maailm keskmiselt, osaliselt kasvuhoonegaaside atmosfääri jõudmise tõttu. Iga Celsiuse kraadi kohta, mille võrra LTG väheneb, pikeneb Euroopa suvi umbes kuue päeva võrra. Seega: vastavalt praegustele kliimaprojektsioonidele saab Euroopal olema 2100. aastaks keskmiselt 42 lisapäeva suve.
„Meie uurimistöö näitas, et Euroopa aastaaegade kestus on tuhandeid aastaid olnud juhitud temperatuurigradientidest, mis annab väärtuslikku teavet täpsemaks tulevikumuutuste prognoosimiseks,“ ütles dr Celia Martin-Puertas, Londoni Royal Holloway ülikooli juhtivteadlane. „Tulemused rõhutavad seda, kui sügavalt on Euroopa ilmastik seotud globaalse kliimadünaamikaga ja seda, kuidas mineviku mõistmine aitab meil toime tulla kiiresti muutuva planeedi väljakutsetega.“
Uuring avaldati 19. novembril teadusajakirjas Nature Communications.
Seotud lood
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Ülemaailmne soojenemine surub atmosfääri ülaosas puhuva tugeva tuule põhja suunas. See võib tuua põhjamaadesse senisest palju rohkem sademeid.
2015. aastal toimunud Pariisi kliimakonverentsil leppisid maailma riikide liidrid kokku, et teevad kõik endast oleneva, pidurdamaks üleilmse keskmise temperatuuri tõusu. Eesmärgiks seati, et see ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi võrra. Kõigest hoolimata on inimtegevuse tõttu atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaaside kogused temperatuuri ikka tõstnud. Peale selle võivad mõned ilmastikunähtused ja vulkaanid saada viimasteks piiskadeks, mis panevad katla üle keema.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele