Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini
Äsja ilmunud teadusartiklis selgitati Eesti geeniandmete põhjal välja, et noorena avalduv depressioon erineb hilisemas elus algavast depressioonist nii geneetilise tausta kui ka võimalike tagajärgede poolest.
Depressioon on kõige sagedasem vaimse tervise häire, millele on iseloomulikud paljud erinevad sümptomid nagu meeleolu langus, madal motivatsioon, aga ka suitsiidimõtted. Samas avaldub häire inimestel väga erinevalt ning teadlased püüavad välja selgitada depressiooni alatüüpe, mis aitaks depressiooni täpsemini ennetada, diagnoosida ja ravida.
Värske Põhjamaade biopankade koostöös tehtud uuring näitab, et varases eas algav depressioon erineb geneetiliselt hilisemas eas algavast depressioonist. Lisaks on varase algusega depressiooni geneetika seotud oluliselt suurema suitsiidiriskiga. Hilise algusega depressiooni geneetika on seevastu seotud mitmesuguste kaasuvate füüsiliste haigustega.
Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli terviseinformaatika nooremteadur Siim Kurvits tõi Tartu Ülikooli genoomika instituudi pressiteate vahendusel esile Eesti geenivaramu andmete olulisuse, mille põhjal leiti, et geneetiline eelsoodumus varaseks depressiooniks tõstab oluliselt suitsiidiriski. “Teades, et depressioon ei ole ühetaoline ei tekkepõhjustelt ega tagajärgedelt, saame paremini planeerida ravi ja aidata märgata häirega kaasnevaid riske,” kommenteeris Kurvits töö tulemusi.
Erinevad geneetilised mehhanismid
Uuringusse kaasati enam kui 150 000 depressiooni põdeva inimese ja 360 000 kontrollisiku elektroonilisi terviseandmeid ning geneetilisi profiile Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest ja Eestist. Eeskätt keskenduti varase algusega (esimene diagnoos enne 25. eluaastat) ning hilise algusega (esimene diagnoos pärast 50. eluaastat) depressiooni alatüüpidele.
Neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori, uuringu ühe juhtautori Kelli Lehto sõnul on geneetilised erinevused varases ja hilises eas avaldunud depressiooni vahel märkimisväärsed. Uuringu andmetel on enne 25. eluaastat avalduv depressioon oluliselt kõrgema päritavusega kui depressioon, mis avaldub pärast keskiga.
Teadlastel õnnestus leida kaksteist geneetilist piirkonda, mis olid seotud varases eas algava depressiooniga, ja kaks piirkonda, mis olid seotud selle hilise algusega. Sealjuures toodi tulemustes esile oluliselt suurem suitsiidirisk nende inimeste seas, kellel on varase algusega depressiooni geneetiline eelsoodumus. Lausa iga neljas varase depressiooni suure geneetilise riskiga inimene tegi kümne aasta jooksul pärast esimest depressioonidiagnoosi enesetapukatse. See on ligikaudu kaks korda sagedasem kui madala geneetilise riskiga inimeste seas.
“See tähendab, et erinevas vanuses algava depressiooni tekkepõhjused ja kaasnevad riskid võivad olla väga erinevad, kuigi täna käsitletakse depressiooni ühtse häirena” selgitas Lehto. Tema sõnul plaanivad teadlased jätkata uuringuid selgitamaks, kuidas taolised geneetilised erinevused on seotud aju arengu, kaasuvate haiguste, stressi ja elukogemustega ning kas tuvastatud geneetilisi riske saaks rakendada suitsiidide ennetamisel tervishoiusüsteemis.
Senine statistika näitab, et Eestis on suitsiidide osatähtsus kõigist surmapõhjustest kõrgeim alaealiste ja noorte täiskasvanute hulgas. Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele on Eesti võtnud eesmärgiks edendada rahva vaimset heaolu ja ennetada suitsiide.
Seotud lood
Pane elektromagnetiline kiiver pähe ja su vaade elule värvub kohe rõõmsamaks. Uudne ravivorm annab uue elu allasurutud ajurakkudele ning nii võivad abi saada miljonid depressiooni all kannatajaid.
Migreeni all kannatab miljard inimest. Põhjus on selles, et nende tundenärvid väljuvad ühe valgu mõjul kontrolli alt. Nüüd on välja töötatud uudne ravim, mis takistab peavalu tekkimist juba eos. Küll aga otsitakse alles vastust küsimusele, miks osa inimesi selle valgu suhtes nii tundlikud on.
Kas sa soovid kaalust maha võtta, olla kehaliselt aktiivsem või hoopis loobuda suitsetamisest? Uute harjumuste kinnistamine võib tunduda võimatu. Teadlased on nüüd tuvastanud viisid, kuidas harjumused meile külge jäävad, ning välja selgitanud, mida tuleks teha, et need jäädavalt salvestada ajurakkude võrgustikku.
Üksildaste inimeste suremus on märgatavalt suurem kui teistel, aga selle põhjus on pikka aega olnud mõistatus. Nüüd on selgeks saanud, milline täpselt on üksilduse hävitav mõju sinu kehale.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele