Uus vähivaktsiin blokeeris hiirtel kaua ja edukalt kasvajate arengut
Uus vaktsiin suudab tõhusalt ennetada mitut tüüpi vähkkasvajaid, tehes seda mõne vähivormi puhul lausa 88protsendilise tõhususega. Sarnaselt viiruste vastu mõeldud vaktsiinidele töötab ka vähivaktsiin immuunsüsteemi treenides, nii et see oskab ise vähirakke tuvastada ja neid rünnata.
Kui vaktsiin organismi süstitakse, annavad selles leiduvad nanoosakesed immuunsüsteemile ette vähirakkude komponendi – antigeeni –, tänu millele oskab immuunsüsteem hiljem vähirakkude organismi jõudes või tekkides kindlaks teha, millega on tegu. Vaktsiini teine koostisosa, nn “superabiaine”, ergutab immuunsüsteemi täiendavalt, et see asuks aktiivselt vähirakkude vastu rünnakule.
Esimestes katsetes vaktsineerisid USA Massachusettsi ülikooli (UMass Amherst) teadlased hiiri nanoosakestega, mis sisaldasid melanoomi ehk pahaloomulise nahakasvaja peptiide (peptiidid on lühikesed aminohapete ahelad; pikematest peptiididest ehk polüpeptiididest koosnevad valgud, mis on kõigi eluvormide tähtsaimad koostisosad).
Mõni nädal hiljem puutusid hiired kokku melanoomirakkudega. 80 protsenti vaktsiini saanud hiirtest jäi ellu ja nad püsisid kogu 250päevase uuringuperioodi jooksul kasvajaist vabad. Võrdluseks – kõik vaktsineerimata hiired või need, kes said teistsuguse koostisega preparaate, surid seitsme nädala jooksul.
Teises katses kasutas meeskond üldisemat antigeeni – kasvajarakkude lagundamisel saadud ainet, nn kasvajalüsaati (lüsaat ongi rakkude lagunemisel tekkiv saadus). Teadlaste hüpotees oli, et see aine võib immuunsüsteemi informeerida mitte ainult ühest, vaid mitmetest erinevatest vähitüüpidest. Hiirtele manustati see versioon vaktsiinist enne kokkupuudet melanoomi, pankrease- ehk kõhunäärmevähi või kolmiknegatiivse rinnavähiga. Taas jäid enamik hiiri kasvajaist vabaks: 88% hiirte puhul ennetati pankreasevähki, 75% puhul rinnavähki ja 69% puhul melanoomi.
Teadlased püüdsid ebaõnnestunult simuleerida vähi levikut ellujäänud hiirtel, kuid kõik nad jäid sajaprotsendiliselt kasvajaist vabaks.
„Disainides need nanokosakesed aktiveerima immuunsüsteemi mitmel viisil ja ühendades selle vähispetsiifiliste antigeenidega, saame ennetada kasvajate kasvu erakordselt kõrge ellujäämismääraga,“ selgitas UMass Amhersti biomeditsiiniteadlane Prabhani Atukorale.
Meeskonna sõnul on edu võti nn “superabiaine” (ingl superadjuvant), mis koosneb lipiidsetest nanomullikestest, millesse on kapseldatud kaks immuunsüsteemi tugevdavat ainet. Need parandavad keha immuunvastust.
Muidugi on katseid praeguses etapis tehtud ainult hiirtega, mistõttu pole garantiid, et tulemused oleksid samad inimestel. Siiski võib seda tehnikat potentsiaalselt kohandada erinevate vähitüüpide jaoks, aidates nii ravida juba diagnoositud patsiente kui ka ennetada vähi teket kõrge riskiga inimestel.
Uuring avaldati ajakirjas Cell Reports Medicine.
Seotud lood
Vähk moodustab uusi kasvajaid ainult seal, kus on sobilik verevool. See uus teadmine võib anda tõuke vähi levimist takistava ravimi väljatöötamiseks.
Aju sisaldab miljardeid tugirakke, mis tagavad närvirakkude funktsioneerimise. Needsamad abirakud võivad areneda vähkkoeks. Nüüd on teadlastel valmis saanud võimas relv haigete rakkude vastu.
Arstid sõdivad juba aastaid bakteritega, kelle vastu ei aita miski. Aastas langeb resistentsete bakterite ohvriks 700 000 inimest. Nüüd aga võtavad tohtrid kasutusele täiesti uued relvad: mürgikäsnad, geenikäärid ja röövbakterid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele