Toodud arvud näitavad tugevaimat hammustust, mille bioloogid on eri liikide puhul mõõtnud või välja arvutanud. Selles artiklis on kõik hammustustugevused esitatud jõu mõõtmiseks kasutatavais njuutoneis (N). Inimese hammustusjõud on 720 N.
Komodo varaan ei veritse, tema lõualuus on mürginäärmed ja ta ainevahetus sarnaneb pigem imetaja kui roomaja omaga. Teadlased on uurinud selle ainulaadse sisaliku DNAd ning lahendanud mitu kaua püsinud mõistatust.
Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.
Madudel on mürgiga varustatud kihvad, voolujooneline keha ja üliteravad meeled. Et saaki tabada, on neil kõik täiuseni lihvitud. Kohtu madudega ... kui julged!
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?