NASA avastas seni tugevaima tõendi elu kohta Marsil

Asja tuumaks on „leoparditäpiline“ kivi, millele teadlased on nimeks andnud Chevaya Falls. Sellel ja teistel sarnastel Marsil asuvatel kividel olevate täppide põhjuseks võivad väga suure tõenäosusega olla bioloogilised protsessid – nii ütleb analüüs, mille juhtautoriks on USA Stony Brooki ülikooli geoloog ja planeediteadlane Joel Hurowitz.

Ja ikkagi pole päris sajaprotsendiliselt nende täppide seost eluga võimalik praegu kinnitada, selleks oleks vaja kive laboris uurida. Praegu pole aga ühtki proovi Marsilt Maale toodud ja millal see juhtuda võiks, pole võimalik samuti öelda. See tähendab, et täppe võis tekitada ka miski muu, mitte mikroobide elutegevus - kuid Hurowitzi ja tema kolleegide kogutud tõendid, mis viitavad just elutegevusele, on erakordselt paljulubavad.

Kivi nimega Chevaya Falls avastati Perseverance’i poolt veidi üle aasta tagasi, kui kulgur liikus üle Jezero kraatri põhja. Kraatri põhi oli kunagi täidetud veega ehk oli põhimõtteliselt suur järv. Teadlased olid kulguri edastatud piltidelt kivi nähes kohe vaimustuses, sest Maa kividel leiduvad sarnased mustrid on sageli seotud mikroobide kivististe ehk fossiilidega.

Kuid Perseverance’i teadusinstrumentide kogutud andmed Chevaya Fallsist ja kahest teisest nn Bright Angeli kihistuse kivist, mil nimedeks Sapphire Canyon ja Apollo Temple, vajasid täiendavat uurimist.

„Keemiliste ühendite kombinatsioon, mille me Bright Angeli kihistusest leidsime, võinuks olla rikkalik energiaallikas mikroobide elutegevuse jaoks,“ ütles Hurowitz. „Kuid pelgalt paljulubavate keemiliste signatuuride nägemine ei tähendanud siiski seda, et meil on ka võimalik biosignatuur. Me pidime analüüsima, mida need andmed tegelikult tähendavad.“

Perseverance’i andmete kohaselt järgi proovid orgaanilist, süsinikurikast materjali. Orgaanilist ainet on Marsil küll palju, kuid see võib tekkida ka mittebioloogiliste protsesside tulemusel, mis tähendab, et selle olemasolu ei ole iseenesest tõend elust. Kui eksisteerivad aga ka teised potentsiaalsed biomarkerid, muutub orgaanilise aine tähendus olulisemaks. Bright Angeli kihistus on näiteks rikkalikult savi, mis viitab kunagisele vee olemasolule. See on esimene linnuke. Samast leiti ka kaltsiumsulfaati. Samal ajal olid nn „leoparditäpid“ rikkad raudfosfaadi ja raudsulfiidi poolest. Fosfaadid on Maal elutegevuse seisukohalt ülimalt olulised ning mõlemad mineraalid võivad tekkida orgaanilise süsiniku redoksreaktsioonide tulemusel. Need reaktsioonid võivad olla nii bioloogilised kui ka eluta protsessid.

„Asi pole ainult mineraalides, vaid ka selles, kuidas need on struktuuridesse paigutunud - see viitab, et need võisid tekkida raua ja väävli redokstsüklite kaudu,“ selgitab Texase A&M ülikooli geobioloog ja astrobioloog Michael Tice. „Maa peal tekivad sellised mustrid mõnikord setetes, kus mikroobid tarbivad orgaanilist ainet ja „hingavad“ roostet ja sulfaati. Nende olemasolu Marsil tekitab küsimuse: kas sarnased protsessid võisid aset leida ka seal?“

Teadlased modelleerisid erinevaid protsesse, mis võinuks tekitada Bright Angeli proovides täheldatud mineraalse koosseisu. Nad tuvastasid küll ühe võimaliku abiootilise protsessi, mis annab sarnase tulemuse, kuid see protsess on äärmiselt aeglane ja nõuab kas kõrget happesust või temperatuure üle 150–200 °C. Marsil võivad happelised tingimused välja kujuneda ja ka kõrgeid temperatuure võis seal tänu vulkanismile eksisteerida, kuid Bright Angeli kivimeil ei ole ühtegi märki, et miski oleks neid kunagi kuumutanud nii kõrge temperatuurini või et sealsed olud oleks olnud väga happelised.

See kõik kõneleb iidsete mikroobse elu protsesside kasuks.

Uurimus avaldati eile, 10. septembril ajakirjas Nature.