Tänaseks on teada, et dinosauruste ajastule tegi 66 miljonit aastat tagasi lõpu Chicxulubi asteroid, mis praeguse Mehhiko kandis Maad tabas. Kuid nende hiiglaslike loomade olu ei olnud ka enne seda alati sugugi lust ja lillepidu. Mõnd liiki kimbutasid juba palju varem tervisehädad, mis võisid loomade elu ohtu seada.
Sauropoodid kunstniku kujutluses.
  • Sauropoodid kunstniku kujutluses.
  • Foto: Dotted Yeti
Uue uuringu käigus on leitud tõendeid sellest, et umbes 80 miljonit aastat tagasi ohustas aladel, mis on tänapäeva Brasiilia, elanud arvukaid sauropoode surmav luuhaigus.
Sauropoodid olid ühed kõige suuremad dinosaurused ja ühtlasi ühed suurimad loomad, kes eales Maal elanud - nad liikusid neljal võimsal jalal, mis meenutasid sambaid, olid taimtoidulised ja pika kaela ja sabaga. Kuigi käesolevas uuringus käsitletud loomad olid Lõuna-Ameerika suurimad dinosaurused, olid nad võimetud oma vaenlaste, tibatillukeste mikroorganismide vastu.
Teadlased on uues töös kirjeldanud kuue Brasiiliast pärit sauropoodi fossiliseerunud skeletti, mille luudelt on leitud osteomüeliidi tunnuseid. See on hävitav mädane luuüdipõletik, mida põhjustavad bakterid, seened, viirused või parasiidid. Tänapäeval mõjutab see nakkus imetajaid (sh ka inimesi), linde ja roomajaid.
Kriidiajastul võis see põletik olla dinosaurustele surmaotsus. Uuritud sauropoodide omaaegne kodu Brasiilias oli kunagi madalate aeglaselt voolavate jõgede ja suurte seisuveekogude võrgustik, ideaalne paik nii haigustekitajatele kui ka nende kandjatele. Suured sauropoodid eelistasid just selliseid märgalasid, nende jalajälgi ja muid fossiile leitakse sageli iidsetelt üleujutusaladelt või soodest.
„Sauropoodidelt on avastatud väga vähe nakkushaiguste jälgi, esimene selline avastus avaldati alles hiljuti,“ ütles töö juhtivautor ja paleontoloog Tito Aureliano Brasiilia Cariri Regionaalsest Ülikoolist (URCA) ScienceDirecti vahendusel. „Analüüsitud luud on ajaliselt väga lähestikku ning pärinevad samast paleontoloogilisest leiukohast, mis viitab sellele, et piirkonnas said haigustekitajad said sel perioodil nakatada paljusid loomi.“
Praegu veel täpselt määratlemata liigist pärit isendite fossiilid koguti aastatel 2006–2023 São Paulo osariigis asuvast Vaca Morta leiukohast. Kuna ükski luukahjustus ei näita paranemise märke, olid nakkused tõenäoliselt veel aktiivsed looma surma ajal. Need võisid isegi surmale kaasa aidata.
Haiguse kulgemise põhjal väidavad Aureliano ja kolleegid, et luunakkus arenes dinosaurustel kiiresti. Erinevalt teiste loomade hammustusjälgedest on mikroobide tegevuse tõttu tekkinud luukahjustustel „kaootiline struktuur“.
Mõnel sauropoodi luul leidub kahjustusi, mis on luus sees, teistel aga on kaugemale arenenud infektsiooni korral näha ka ümmargusi muhkjaid väljakasve luu välispinnal. See viitab, et haigus võis kulgeda erinevalt, võib-olla sõltuvalt dinosaurusest või haigustekitajast.
Kokkuvõtteks – ehkki dinosaurused võisid kord Maad valitseda, olid nemadki mikroskoopiliste haigustekitajate vastu võimetud.
Uuring avaldati ajakirjas The Anatomical Record.

Seotud lood

Lood
  • 29.08.23, 14:56
„Juuraajastu Park“: vaata seda filmiklassikut ja lase teadmistel särada!
Kas sa teadsid, et „Juuraajastu pargi“ ajajoon ei ole päris täpne? Kas sa olid kursis, et täpselt samamoodi nagu filmis on teadlased päriselt leidnud merevaigutükikesest dinosauruse verd? Kogusime siia fakte, millega saad 2023. aastal 30. sünnipäeva tähistanud filmi vaadates oma sõpru ahhetama panna (või närvi ajada).
Lood
  • 19.12.24, 05:03
Kõige esimese õiega tilluke taimeke rajas teed inimesele
Üks märkamatu õis jättis Maa elule suurema jälje kui hiiglaslik taevakeha, mis tappis dinosaurused. Teadlased rekonstrueerisid selle väikese taime, mida võime tänada oma eksistentsi eest.
Lood
  • 03.05.24, 06:28
200 aastat dinosauruste avastamisest: ürgsed kiskjad olid intelligentsed ning neil oli keerukas hingeelu
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Lood
  • 29.05.23, 07:55
Portugalist leiti 150 miljonit aastat tagasi Euroopat valitsenud ürgkiskja kivistisi
Portugalis tehtud väljakaevamistel leiti 150 miljoni aastased verejanulise hiiu jäänused. Tule koos Imelise Teadusega jahtima Euroopa ajaloo võimsaimat kiskjat.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.09.25, 10:53
Eestlased on avastanud Midea kodumasinad – miks see bränd üha enam populaarsust kogub?
Kiire elutempo juures muutub kodu järjest olulisemaks paigaks, kus saab korraks aeg maha võtta ja puhata. Seetõttu otsivad paljud pered kodumasinaid, mis oleksid usaldusväärsed, säästaksid aega ja looksid kodus mõnusama keskkonna. Just neid vajadusi täidab rahvusvaheline kodumasinate tootja Midea, mis on Eestis viimastel aastatel kiiresti tuntust kogunud.
Tagasi Imeline Teadus esilehele