Eesti merevesi püsib üle keskmise soe
Eesti rannikumere pinnatemperatuur jäi küll suve esimeses pooles alla keskmise, teatab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut, ent sestsaati, kui juuli teises pooles saabusid kuumad ilmad, on meie rannikumeri hoidnud keskmisest kuni 2 kraadi soojemat pinnatemperatuuri.
Väiksemal skaalal esineb ka varieeruvust, lisatakse ülikooli pressiteates.
21. augustil hakkas Soome lahes arenema nn mereleitsak, mis vältab piiratud alal veel ka septembris. Ulatuslikum mereleitsak leidis tänavu Läänemerel aset Botnia lahe põhjaosas, kus see kattis ligi 40 000 km2 ning vältas juuli keskpaigast kuni augusti alguseni.
Iga aasta on Eestis isemoodi
Selle aasta suvi oli võrreldes eelmise aastaga teist nägu, mis on Eestis üsna tavapärane nähtus. “Aastad pole vennad,” öeldakse, ja see kehtib ka kliimamuutuse ajastul. 2025. aasta kevad ja suve esimene pool olid keskmisest jahedamad, juuli keskmisest soojem ning august taas jahedam. Loomulikult olid muutused atmosfääritemperatuuris märgatavad ka meres. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereleitsaku jälgimise kliimateenus, mis on sündinud AdaptEst projektis, annab meile reaalajas infot merepinna temperatuuri ning anomaalsete olukordade kohta.
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Mariliis Kõuts nendib, et kui eelmisel kevadel jahmatas maikuu pikka aega kestva kuumalainega, mis küttis ka rannikumerd ja tõi kaasa Läänemere pinnatemperatuuri mõõtmisajaloo rekordid, siis 2025. aasta maikuu oli pikaajalisest keskmisest suisa 1.9 kraadi võrra jahedam. Seetõttu soojenes ka Eesti rannikumeri tavapärasest aeglasemalt. Tõelise hoo sai merepinna temperatuuritõus sisse alles juuli keskpaiga kuumade ilmadega ning augusti alguseks oli Botnia lahe põhjaosas tekkinud ligi 40 000 km2 hõlmav mereleitsak. Väiksema mastaabi ning kestusega mereline kuumalaine tekkis augusti viimasel kolmandikul ka Soome lahes ning kestab soojade ilmade mõjul veel ka septembri alguses. Mereliseks kuumalaineks ehk mereleitsakuks nimetatakse vähemalt viis päeva kestvat anomaalset olukorda, kus mere pinnakihi temperatuur on kõrgem kui varasemate aastate aja 90 protsendil päevadest.
Meri on Eesti põhja- ja edelarannikul, näiteks Tallinna ja Pärnu lahes keskmisest kuni 2-3 kraadi soojem. Saaremaa läänerannikul see-eest on veetemperatuur langenud alla pikaajalise keskmise, mis näitab kohalike protsesside olulisust veetemperatuuri kujunemises. Botnia lahe põhjaosas on merevesi aga pikaajalisest keskmisest suisa neli kraadi soojem.
Mereelanikele soe vesi ei sobi
Elustikule tähendab harjumuspärasest soojem vesi suurt ebamugavust, sest põhjustab mereorganismidel stressi, paljunemisraskuseid ja halvemal juhul ka surma. Olukorra tõsidus omakorda sõltub sellest, kui intensiivne on kuumalaine, kui kaua see kestab ja millisele perioodile langeb. Eesti rannikumeres tõenäoliselt sel aastal enam veetemperatuuri kõrgema otsa rekordid ei purune, küll aga võib vesi sügisel veel kaua soe püsida, kui ilmad seda lubavad.
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereleitsaku jälgimise teenusega saab tutvuda siin: https://cmems.msi.ttu.ee/
Seotud lood
Kas Maal on algusaegadest saadik pidevalt uut vett juurde tekkinud või joome me sedasama vett, mida jõid dinosaurused?
Soe merevesi kahandab Suurbritannia-suurust liustikku. Kui see merre kaob, võib kogu Antarktise lääneosa kattev jääkilp kokku variseda ja maailmamere veetase tõuseb kolm meetrit. Kolme aasta pikkune ekspeditsioon peab välja selgitama, kui lähedal on katastroof ning kas see on vältimatu.
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristallkuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
Vähemalt 1700 kilomeetrit merel ning võitlus troopiliste tormide ja mäslevate lainetega – DNA ja kivistised pajatavad loo sellest, kuidas väike rühm visasid ahve ületas juba miljoneid aastaid enne Kolumbust Atlandi ookeani ja muutis igaveseks elu ajalugu.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele