Esmakordselt siirati inimesele sea kops

Katse käigus ilmnes patsiendil järjest rohkem märke äratõukereaktsioonist. Lõpuks lasid Hiinas Guangzhous asuva meditsiiniülikooli teadlased patsiendil surra ja lõpetasid katse.

See on esimene kord, kui sea kops on inimesele siirdatud. Sea neere ja südant on varem inimesele siiratud, katseid on tehtud ka maksa, kõhunäärmekoe ja veresoontega.

Sobivate inimorganite nappus on patsientidele, kes vajavad uut elundit, suur murekoht. Seetõttu uuritakse aina enam ksenotransplantatsiooni võimalusi, mis tähendab organite võtmist geneetiliselt muundatud loomadelt, peamiselt sigadelt.

Niiviisi muundatud sea organid ei sobi püsivaks lahenduseks, vaid ajutiseks vahendiks, kuni sobiv “päris” ehk inimeselt võetud doonororgan leitakse. Kliinilised katsed sigadelt võetud neerude ja maksadega on varem näidanud paljulubavaid tulemusi, kuigi uurimis- ja arendustöö ses valdkonnas pole kaugeltki läbi.

Kirurg Jianxing He juhitud Guangzhou meditsiiniülikooli meeskonna katsesiirdamise eesmärk ei olnud saavutada esimesel katsel täielikku õnnestumist. Pigem soovisid teadlased jälgida, kuidas patsiendi immuunsüsteem siiratud organile reageerib. Seakopsu sai rindu 39aastane mees, kes oli tunnistatud nelja erineva kliinilise hindamise poolt ajusurnuks. Kliinilise surma põhjuseks oli ajuverejooks. Mehe perekond andis kirjaliku nõusoleku temaga katse läbi viimiseks.

Doonoriks oli kuue geenimuudatusega Bama kääbussiga, keda hoiti spetsiaalses isolaatoris range eraldatud režiimi all. Geenimuudatused olid suunatud immuun- ja põletikureaktsioonide minimeerimisele patsiendi kehas.

Operatsiooni käigus siirati sea vasak kops patsiendi rindkerre ning ühendati hingamisteede, arterite ja veenidega. Vastavas teadusartiklis sea saatusele valgust ei heideta, kuid üldiselt ei ela doonorloomad pärast elutähtsa organi eemaldamist edasi. Patsiendile manustati ka mitmeid immunosupressante, mille kogust teadlased vastavalt tema seisundile kohandasid.

Esialgu tundus kõik hästi. Esimeste tundide jooksul ei ilmnenud liig tõsist äratõukereaktsiooni. Kuid 24 tunni möödudes tekkis tugev turse, mis võis olla tingitud vereringe taastumisest siirdatud kopsus. Antikehade vahendatud äratõukereaktsioon kahjustas kude veelgi kolmandal ja kuuendal päeval. Selle tagajärjeks oli siiratud kopsu raske kahjustus, mis tekib sarnastel puhkudel 72 tunni jooksul pärast siirdamist ja on tegelikult kopsusiirdamise patsientide peamine surmapõhjus. Üheksandaks päevaks oli märgata küll kopsufunktsiooni mõningast taastumist, kuid katse lõpetati.

Kops on väga keeruline organ siirdamiseks, sest see puutub kokku välisõhuga. See tähendab, et kops on organismi esimene tõhus ja tundlik kaitseliin, toimides barjäärina õhus leiduvate haigustekitajate ja muude kahjulike osakeste vastu. Seetõttu on kopsul mitmeid mehhanisme immuunvastuse esilekutsumiseks.

Mis on oluline, on see, et teadlased suutsid näidata, et sea kopsu on võimalik inimesele siiski siirdada viisil, mis väldib hüperakuutse äratõukereaktsiooni teket – see on oluline esimene samm. Ent ees on terve hulk väljakutseid, mis vajavad ületamist, enne kui sea kopsu siirdamine argiseks operatsiooniks võib saada.

Vastav uurimistöö avaldati ajakirjas Nature Medicine.