VIDEO | Rubiku kuubiku lahendamise uus rekord on silmapilgustki lühem
Niivõrd kiiresti Rubiku kuubikut inimesel lahendada mõistagi võimalik ei ole. Sellega sai hakkama USA-s Indiana osariigis asuva Purdue’i ülikooli elektrotehnika ja arvutitehnika tudengite konstrueeritud spetsiaalne robot. Rubiku kuubiku lahendamise kõigi aegade kiirusrekord on nüüd 0,103 sekundit.
Tudengite konstrueeritud süsteem nimega Purdubik’s Cube pääses Guinnessi raamatusse kui “maailma kiireim robot, mis lahendab puslekuubiku". Kui inimese jaoks on Rubiku kuubiku lahendamine, mis seisneb kõigi külgede ühevärviliseks saamises, korralik väljakutse, siis uus robot sai sellega hakkama 0,103 sekundiga. Eelmine samalaadne tippmark kuulus Mitsubishi Electricu inseneridele, kelle robot lahendas kuuppusle aasta tagasi Jaapanis 0,305 sekundiga.
Uue roboti autorid on Junpei Ota, Aden Hurd, Matthew Patrohay ja Alex Berta. Tudengid investeerisid aega ja mõnel hetkel ka koostööpraktikal teenitud raha roboti ehitamisse. Praktika käigus saadud kogemused aitasid neil leida ettevõtteid oma ambitsioonikat projekti toetama.
Purdubik’s Cube kasutab värvituvastuseks masinnägemist, lahenduseks ajaliselt optimeeritud ja spetsiaalselt kohandatud algoritme ning lisaks tööstusklassi liikumisjuhtimistehnikat, mille on loonud ettevõte nimega Kollmorgen. Iga liigutus toimub täpselt kalibreeritud liikumisprofiilide alusel, maksimeerides kiirendust, aeglustust ja tõhusust — tulemuseks on ülikiire ja -täpne juhtimine.
“Me lahendame kuubiku 103 millisekundiga,” ütles Patrohay ülikooli pressiteate vahendusel. „Inimese silmapilk kestab umbes 200-300 millisekundit. Nii et enne kui sa märkad, et see liigub, oleme meie selle juba lahendanud.“
Nak-seung Patrick Hyun, Purdue’i elektrotehnika ja arvutitehnika dotsent, juhendas tudengimeeskonda. Ta ütles, et uus rekord nihutab piire, nätiamaks, milleks sünteetilised süsteemid on võimelised.
Rubiku kuubik ehk 3×3 kuubik on mänguasi, mille leiutas 1974. aastal ungari arhitektuuriõppejõud, skulptor ja leiutaja Ernö Rubik. Kuubik on väiksematest seotud tükkidest koosnev kuup, mille välistahkude tükid näivad välisel vaatlusel samuti kuupidena ja algasendis on kuubiku iga tahk märgitud eri värviga. Kuubi külgi saab keerata, mille tulemusena saavutab kuubik segatud seisu. Kuubiku lahendamine seisneb algseisu taastamises, kus igal tahul on vaid ühte värvi tükid.
Seotud lood
ChatGPT on võimeline kirjutama artikleid ja luuletusi ning sel on vastused küsimustele alati varnast võtta. Tõe rääkimisse aga ei suhtu see siiski eriti tõsiselt. Kirjutame, mille poolest erineb vestlusroboti intellekt meie omast, ja vahendame ekspertide arvamusi selle kohta, kas inimmõistus võib tehisarule alla jääda.
Tallinna tehnikaülikool asub arendama roboteid ja andurite võrgustikke, et kaardistada, parandada ja seirata kanalisatsioonivõrgustikku. Selleks töötatakse välja tarvilikud robootika- ja tehisintellektilahendused.
Vanasti võis enese olemasolust teadlikke, mõtlemisvõimelisi roboteid kohata üksnes ulmejuttudes, ent seoses tehistaibu jõudsa arenguga viimasel ajal hakkavad mõistusega robotid jõudma reaalsusesse, olevikku. Kuus juhtivat robootikaettevõtet on pidanud vajalikuks inimesi hoiatada, et nende roboteid ei tohiks kasutada teistele kahju tekitamiseks. Miks on see hoiatus üldse tarvilik? Kas me peaksime roboteid kartma?
"Transformerite" stiilis robotsõidukile nimega Archax on tehtud juba viis ettetellimust. Masina hind jääb kahe ja poole miljoni euro kanti.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele