Umbes viie miljardi aasta pärast võib Päike Maa alla neelata. Hiljuti avastatud planeet võib meile aimu anda, mis juhtub siis, kui Maa ellu jääb.

- Foto: Nazarii_Neshcherenskyi
Astronoomid on teinud erakordse avastuse: 4000 valgusaasta kaugusel asub Maa-sarnane kiviplaneet KMT-2020-BLG-0414. Teadlastel on nüüd haruldane võimalus saada aimu, milline võib Maa välja näha miljardite aastate pärast. Avastatud planeet tiirleb nimelt valge kääbuse ehk sellise tähe jäänuste ümber, mis kunagi on olnud meie Päikese sarnase massiga. Kaheksa miljardi aasta pärast, kui meie Päikesest on saanud valge kääbus, võib ka Maad ees oodata samalaadne tulevik nagu nüüd avastatud planeedil.
Erinevalt gaasihiiglastest, nagu Jupiter ja Saturn, on see planeet kivise koostisega ning tahke. Avastuse teeb erakordseks just nimelt see asjaolu, et see tiirleb ümber valge kääbuse.
Kui Päikese tuumas saab vesinik otsa ja tuumasüntees praegusel viisil lõpeb, siis kuumeneb tuum ja täht paisub umbes viie miljardi aasta pärast punaseks hiiuks, mille südames liituvad heeliumituumad hapniku- ja süsinikutuumadeks. Punane hiid neelab alla Merkuuri ja Veenuse ning võib-olla ka Maa ja Marsi. Seejärel muutub hiid ebastabiilseks, heidab väliskihid minema ning järele jääb jääksoojust kiirgav valge kääbus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui Maa punase hiiu alla neelamisest imekombel pääseb, võib meie kodune sinine planeet liikuda esiti Päikesesüsteemi kaugemaisse piirkonnisse ning lõpuks sattuda taas orbiidile ümber valge kääbuse, nagu KMT-2020-BLG-0414. Maa oleks sellisel juhul samamoodi nagu hiljuti avastatud planeet külm ja elamiskõlbmatu kiviplaneet.
Berkeley California ülikooli astronoomi ja uuringu juhtiva autori Keming Zhangi sõnul tuletab see avastus meelde, kuivõrd habras on meie Maa.
„Praegu puudub meil selge ettekujutus, kas Maa võiks punase hiidpäikese lõugade vahelt pääseda,“ ütleb Zhang pressiteates.
Kauge planeedi avastamine annab niisiis pisut lootust, et Maa jääb ellu ka kauges tulevikus. Mis saab inimkonnast, pole aga teada. Astronoomid oletavad, et ehk asub inimkond tulevikus elama mujale, näiteks Jupiteri kuule Europale või Saturni kuule Enceladusele.
„Kui Päike muutub punaseks hiiuks, nihkub elu soosiv tsoon Jupiteri ja Saturni orbiidi poole ning paljud nende jäised kuud muutuvad veerikasteks maailmadeks,“ selgitab Keming Zhang.
Kas inimkond suudab niisuguse uue kosmilise reaalsusega kohaneda, on raske ennustada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedisüsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.
Päikesesüsteemis võib elu leiduda ühelainsal planeedil, aga tervelt neljal kuul. Niisugune vahekord võib kehtida ka väljaspool Päikesesüsteemi ja seepärast on astronoomid viimastel aastatel kaugeid planeete uurides seadnud üheks eesmärgiks välja selgitada, kas neil võib ehk mõni kaaslanegi olla. Siiani on otsingud olnud edutud, kuid vast õige pea kinnitatakse esimese kauge kuu olemasolu. See taevakeha kuulub Maast 8000 valgusaasta kaugusel asuvasse planeedisüsteemi.
Pärast 14 aastat kestnud viivitusi on NASA maailma suurima teleskoobi orbiidile saatmiseks viimaks valmis. Meist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvas vaatluskohas uuritakse kosmoseteleskoobiga universumi objekte, mida me pole varem näinud. Esmalt peab see aga pärale jõudma ning end seal nagu liblikas lilleõiel lahti laotama.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?