Üheainsa aastaga avaldas Albert Einstein neli teadusartiklit, mis on tänapäeva füüsikamaailma nurgakivid. Alguses olid need kõigest teooriad. Maailm sai Einsteini geniaalsusest aru alles siis, kui päikesevarjutus kinnitas, et tal oli õigus.
Kõigest 26aastasena sõnastas Albert Einstein füüsikateooriad, mis said verstapostideks universumi mõistmisel.
Foto: Lucien Chavan, Thomas Roell / Shutterstock
Oma lennuka soengu ja iseloomulike vuntsidega on Albert Einstein üks teadusmaailma tuntuimaid nägusid. Üld- ja erirelatiivsusteooria loojana on ta ka üks maailma ajaloo tähtsaimaid teadlasi.
Ilmaruumis arvatakse leiduvat hulganisti ussiauke. Need on läbi aegruumi kulgevad kosmilised otseteed. Kui siiani on ussiaugud püsinud oletuslikud ja nähtamatud, siis nüüd on füüsikud välja käinud meetodeid, mis võivad tagada nendele universumi looduslikele ajamasinatele juurdepääsu.
Kui geniaalne füüsik Stephen Hawking oli 21aastane, prognoosisid arstid, et tal on jäänud elada veel kõigest kaks aastat. Hawking trotsis kõiki arstide ennustusi ja pööras kehalise nõrkuse oma kaubamärgiks. Võib öelda, et ta peatas aja – seda nii oma haiguse kui ka universumi tekkeloo osas.
Viimase saja aasta jooksul on relatiivsusteooria ja kvantmehaanika olnud füüsikamaailma ühed kõige märkimisväärsemad võidud, küll aga oleme selle hinnana kaotanud oma klassikalise arusaama ajast. Nimelt ütlevad teooriad, et ajal pole suunda ning et minevikul, olevikul ja tulevikul polegi mingit vahet. Nõnda arvab osa teadlasi, et meie ajataju on lihtsalt üks illusioon. Nüüd proovivad kaks füüsikut meile oleviku ja aja kulgemise tagasi anda.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?