Eesti noored ei kaitse oma kõrvakuulmist
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi korraldatud koolinoorte kuulmistundlikkuse uuringus selgus, et noored peavad avalikes kohtades kõlavat heli tihti liiga valjuks, kuid kuulmist kaitsvaid vahendeid kasutavad harva.
Hiljuti avaldati Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi projekti tulemused, mille eesmärk oli saada statistiliselt usaldusväärsed andmed 9. klasside õpilaste kuulmistundlikkuse ja muusika kuulamise harjumuste kohta Eestis. Uuringust võttis osa ligi tuhat noort seitsmeteistkümnest koolist.
Selgus, et pea veerand noortest, kes uuringus osalesid, kasutab kõrvaklappe päeva jooksul kolm ja enam tundi. Niivõrd pikka kasutamist seostatakse aga kuulmistundlikkuse langusega kõrgematel helisagedustel, mida on täheldatud teistes riikides läbi viidud uuringutes.
Küsitluses vastanutest 70% peab ka kontsertide heli liiga valjuks, enam kui pooled arvasid, et kinodes on heli vahel liiga vali. Samas vaid 16% vastanutest kasutab või on kasutanud mürarohketes kohtades kõrvatroppe või muid kuulmist kaitsvaid vahended. Kokkuvõtlikult selgus, et noorte teadlikkus kuulmiskahjustustest ja nende ennetamisest on väga madal.
WHO hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt suurenenud noorte hulk, kelle kuuldelävi kõrgematel helisagedustel on tõusnud, see tähendab kuulmistundlikkus on langenud. Selle põhjuseks peetakse liiga valju muusikat erinevatel meelelahutusüritustel (kontserdid, diskoteegid, ööklubid, fitnessklubide rühmatreeningud), samuti kõrva ülekoormust, mis tekib kõrvaklappide liiga pikal kasutamisel.
Seotud lood
Taustamüra vähendab kuulmiskeskuse aktiivsust ja teeb toonide eristamise kergemaks.
11aastase poisi sisekõrva toimetati geen, mis vastutab selle eest, et seal asuvad helitundlikud karvarakud normaalselt töötaksid. See geen oli tal sünnist saati puudu ja seetõttu polnud ta varem eales midagi kuulnud. Nüüd on ta kuulja, kuid rääkima ei pruugi ta siiski kunagi hakata - selleks on ilmselt liiga hilja.
Esimest korda maailma ajaloos printisid arstid patsiendi enda rakkudest uue koe ja siirdasid sellest valmistatud organi edukalt patsiendile. See rajab meditsiinis teed täiesti uutele võimalustele.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele