Teadlaste sõnul on kolm peamist põhjust, miks terve hulk rannikul asuvaid suurlinnu, milles kokku elab üle 200 miljoni inimese, uppumisohus on. Maailmamere veetaseme tõus pole sugugi ainus põhjus, vaid osa komplekssest probleemist.
Maa kasvav rahvaarv toob endaga kaasa joogivee nappuse ja kliimamuutus teeb „janu“ aina hullemaks. Kuumalained kuivatavad järvi ja paduvihmad kannavad joogivette prahti. Ometi on juba praegu insenertehnilisi lahendusi, mis võivad olukorda leevendada.
Eeslinnad kaovad kaardilt ja tänavad lastakse hõivata rabadel. Tulevikulinnad erinevad praegustest tundmatuseni. Selles loos räägime uljastest, ulmelistest ja kohati ehk utoopilistestki kavadest, mida kavatsetakse tegelikkuses ellu viia, et tulevik oleks meile kõigile rohelisem ja parem.
2023. aasta läks ajalukku mitmete muret tekitavate keskkonnaalaste rekordite poolest. Äsja lisas maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO neile veel ühe: uues aruandes ilmneb, et eelmine aasta oli maailma jõgede jaoks kõige kuivem või veevaesem aasta viimase 33 aasta vältel.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?