Megalodon maiustas suure ninaga kašelottidega
Tugevate hammustusjälgedega vaalalisekoljud kõnelevad sellest, et kašelotid, iseäranis nende pirakad ninad, olid omaaegse merede tippkiskja lemmiksöök.
18 meetrit pikk ja 50 tonni raske hiiglane patrullis miljoneid aastaid tagasi ka kõige pimedamates maailmamerede soppides. Eelajalooline hai megalodon on suurim omasugune, kes kunagi Maal elanud. Ehkki luukivistised on meid megalodoni asjus juba palju harinud, ilmub pidevalt juurde uusi detaile.Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris üle seitsme miljoni aasta vanuste praeguseks välja surnud iidsete vaalade koljudelt leitud hambajälgi ja avastas, et hiigelhail oli rasvane lemmiksöök: kašeloti nina.
Seotud lood
Teadlased leidsid Šveitsi Alpidest hamba, mis võis kuuluda kõigi aegade suurimale lihasööjale.
Bioloogid on leiutanud meetodi, kuidas mõõta maailma suurimate kalade eluiga – seda tänu külma sõja tuumapommikatsetustele.
Sinivaala süda võib kaaluda üle 300 kilogrammi ja ta keel on 5 meetrit pikk. Tema mõõtmed on pannud teadlasi juba ammu pead murdma: kuidas ikkagi võis üks loomaliik areneda niivõrd suureks? Paistab, et nüüd on Brasiilia teadlased leidnud sellele küsimusele vastuse. Piltlikult öeldes: sinivaala geenid on amokki jooksnud.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele