Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Imetajate seltsielu algas arvatust varem
Iidsed kivistised räägivad, et imetajatele oli sotsiaalne käitumine omane palju varem, kui teadlased seni on arvanud. Pisikesed tänapäevaseid hiiri meenutavad loomakesed elasid maa-alustes urgudes koos juba umbes 75,5 miljonit aastat tagasi.
Montana osariigi keskosas asuv Egg Mountain on paik, mis sai sellise nime 1970ndate lõpus, kui sealt leiti dinosauruste pesi ning nende munade ja vast koorunud poegade kivistisi. Nüüd tulid sealt välja tervenisti 22 väga ammuse imetaja kivistised. Nad kõik paigutati liiki Filikomys primaevus, mida võiks ehk tõlkida „sõbralikuks hiireks“.
Kui võrrelda seda, kui pikaealised on roomajad ja kahepaiksed, ja seda, kui kaua elavad imetajad (sealhulgas meie, inimesed), siis on ilmselge, et kaalukauss on roomajate ja kahepaiksete kasuks. Nüüd on üks teadlane välja käinud idee, et sellist erinevust eluea pikkuses võib panna süüks dinosaurustele.
Viimaseil aastail on Põhjamaade kaljudest leitud luude ja hammaste kivistisi, mis pajatavad selle maailmanurga varastest asukatest. Leiud räägivad piirkonnast, mis oli täis verejanulisi hiigelsuuri loomi, kes elasid seal veel isegi 3,5 miljonit aastat tagasi.
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?