Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti looduse kõige väiksemad osatäitjad
Eesti eluslooduse väikseimate esindajate sekka kuuluvad kuldse peakattega lind, hirmkiiresti lööva südamega putuktoiduline imetaja ja taim, mis peitub talveks tiigi põhja.
Eesti kõige kõrgema puu tiitli haaras aasta tagasi endale üks 46,6 meetri kõrgune mänd, mis on ühtlasi maailma kõrgeim puu oma liigist. Võrdluseks, Viru hotelli kõrgus on 74 meetrit. Enne mändi oli tiitel 49 meetri kõrguse Ootsipalu kuuse käes, mis Ringvaate saate info põhjal hakkas kasvama millalgi siis, kui Napoleon Moskvasse tungis. See kuusk hoidis Eesti kõrgeima puu tiitlit enda käes neli aastat, ent kuivas siis ära ja andis kõrgeima puu austava nimetuse männile.
Seotud lood
Suured loomad väldivad üldiselt looduses teiste suurte liikide esindajaid. Mõnikord sunnib siiski nälg, raev või kangelaslikkus nad võitlusse.
Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.
Õudne välimus on suhteline. Inimsilmale võivad selle fotosarja portreed paista nii ehmatavad või jõledad, et pööra või pilk kõrvale. Looduses on aga vähe juhuslikku ning seetõttu on ka igal meile jubedana näival näol selle omaniku jaoks elutähtis eesmärk.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele