Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reisilennuk loobub piloodist
Tulevikus toimetab reisilennuki turvaliselt sihtkohta mitte elegantset vormi kandev piloot, vaid arvutite ja kaameratega varustatud robot. Piloodita lennukid on asunud õhuruumi vallutama ning võivad mõne aastakümne pärast saada selle ainuvalitsejateks.
K ui esimesed tsiviilotstarbelised reaktiivlennukid 1950. aastail õhku tõusid, oli neil kokpitis alati kolm inimest: kaks pilooti ja tehnik, kes hoidis silma peal mootorite tööl. Mootorid muutusid tehnoloogia arenedes üha töökindlamateks ning 1980. aastail osutus tehniku kokpitis viibimine juba ülearuseks. Sealt alates juhib lennukit kaks pilooti. Ent nüüd on ka see kooslus sattunud küsimärgi alla. Ameerika riiklik lennundus- ja kosmoseadministratsioon NASA töötab välja lahendust, mis jätaks kokpitti ainult kapteni. Teine piloot asuks maapealses juhtimiskeskuses ja võtaks lennuki tüüri kaugjuhtimise teel üle ainult siis, kui see vajalikuks osutub.
Seotud lood
Lendasime Pariisist koju ning lennuk hüples ja kõikus teel päris palju. Lennukimeeskonna liikmed põhjendasid seda turbulentsusega, aga mulle ei ütle see sõna eriti midagi. Mida see tähendab ja miks see tekib?
Tiibade siruulatus 117 meetrit, kasulik last 230 tonni ja kaal 540 tonni. See hiiglaslik lennumasin peab õhku tõstma raketi nimega Pegasus.
Kui tugev peab olema tuul, et lennujaam suletaks ning ühtegi lennukit ei väljuks?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele