Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nüüd algab Gröönimaal aardejaht
Gröönimaa aluspõhi on varakamber, mis on pilgeni täis metallide maake ja vääriskive ning sisaldab suurel hulgal ka naftat ja looduslikku gaasi. Nüüd tormavad maailma suurimale saarele kaevandus- ja naftafirmad, et alustada jahti Gröönimaa rikkustele.
Loe AI kokkuvõtet
Maailma suurimast saarest võib saada sajandi maavarajahi tanner. Gröönimaa aluspõhja rikkalikud aarded hõlmavad ülisuurtes kogustes selliseid väärtuslikke tooraineid, millest saab rauda, tsinki, pliid, vaske, kulda, plaatina, haruldasi muldmetalle ja ka vääriskive.
Seotud lood
Diagnoos: meri on muutumas leigeks happesupiks, geenmuundatud taimed võtavad looduse oma kägistavasse haardesse ja õhusaaste muudab meie kopsud mustaks. Inimene on Maa üheksast eluks vajalikust süsteemist nelja juba kahjustanud. Ravi: õnneks on teadlastel valmis tehnoloogiline esmaabi: uued CO2 imavad materjalid tõttavad merele appi ja geenmuundatud taimed sunnitakse ennast hävitama.
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele