Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inimese lõi viirus
Inimese genoomi on vallutanud viirused. Ja olgu nad tänatud, sest ilma nendeta poleks meid üldse olemas. Siiani arvasid teadlased, et viiruse geenid on vaid mineviku nakkuste relvituks tehtud jäänukid. Aga uus uuring näitab, et viirus on süüdi platsenta väljakujunemises ja seega terve meie imetajateharu tekkimises ning reguleerib ka munaraku arengut looteks. Ja just viirus on see, kes tõi inimesed neli miljonit aastat tagasi puu otsast alla.
Seotud lood
Inimene koosneb miljarditest rakkudest. Üks rakk sisaldab 46 kromosoomi. Iga kromosoom koosneb DNAks nimetatud pikkadest lämmastikaluste ahelatest. Igas rakus on ligikaudu kuus miljardit lämmastikalust. Need asetsevad teatud järjestuses, mida nimetatakse geenideks. Inimesel on 20 000 geeni. Varem kobasid teadlased geeniteraapiat tehes pimeduses, kuna viirusega ühendatud terved geenid sattusid DNA massi sisse suvaliselt. Nüüd on teadlased dresseerinud bakterid leidma suure hulga DNA seast üles kindlad geenid. See meetod võib pikemas perspektiivis välja juurida kõik pärilikud haigused.
Erilist tüüpi geenid hüppavad meie DNAs ringi ning ilmneb, et ühtlasi mängivad need olulist rolli selles, kas me jääme haigeks. Hiljuti katsetasid teadlased uut ravimit, mis geenidelt hüppevõime ära võtab, ning ühe eriti kardetud haiguse puhul paistab ravivõimalus paljutõotav.
Praegu veel ei saa HI-viirusega nakatunuid ravida, sest viirus peidab end organismis ära ja ravimid ei leia seda üles. Teadlased proovivad nüüd uue strateegiaga viirusest lõplikult jagu saada.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Teadus esilehele